Madara tn 33 korteriühistu põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Korteriühistu nimi on Tallinn, Madara tn 33 korteriühistu (edaspidi „ühistu“) ning see on asutatud Tallinnas, aadressil Madara tn 33, Tallinn asuva kinnistu ning sellel paiknevate hoonete majandamiseks ja haldamiseks.

1.2. Ühistu asukoht on Madara tn 33, Tallinn

1.3. Ühistu on iseseisev juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest ühistu tegevust reguleerivatest õigusaktidest, korteriomandite omanike vahelisest kaasomandi eseme kasutamist ja valdamist reguleerivatest kokkulepetest (põhikirja kinnitamise ajal Tallinna notar Mari-Liis Parmas poolt 18.05.2026a tõestatud korteriomanike kokkulepe notari ametitoimingute raamatu registri numbriga 1196, edaspidi eelnimetatud ja tulevikus sõlmitavad kasutuskorrad nimetatud „kasutuskord“) ning käesolevast põhikirjast. Käesolevas põhikirjas käsitlemata küsimused on täpsustatud kasutuskorras, mis on käesoleva põhikirja lahutamatuks lisaks ja osaks ning on põhikirja suhtes prevaleeruv.

1.4. Ühistul on õigus sõlmida Tallinn, Madara tn 33 asuva kinnistu ja hoonete (edaspidi „hoone“) remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise.

1.5. Oma kohustuste täitmata jätmise eest vastutab ühistu kogu oma varaga.

1.6. Ühistu ei vastuta oma liikmete kohustuste eest.

1.7. Ühistu majandusaasta algus on 01. jaanuar ja lõpp 31. detsember.

2. Ühistu tegevuse eesmärk

2.1. Ühistu on mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks oleva ehitiste, tehnosüsteemide, kommunikatsioonid ja trasside ning maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

2.2. Ühistu eesmärgiks on hoone heaperemeheliku kasutamise korraldamine ühistu liikmete poolt, samuti hoone korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja korteriomanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine.

3. Ühistu liikmed

3.1. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Madara tn 33, Tallinn kinnistul asuvate hoonete korteriomandite omanikud (edaspidi „korteriomanikud“). Korteriomanikuks käesoleva põhikirja tähenduses on Madara tn 33 kinnistul asuva eluruumi või mitteeluruumi korteriomandi igakordne omanik.

3.2. Ühistu liikme poolt pärast korteriomandi võõrandamist loetakse uus korteriomanik korteriomandi endise omaniku asemel ühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule - ühistu liikmele.

3.3. Pärandina korteriomandi vastu võtnud pärija ühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva.

3.4. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel lähevad korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad ühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

3.5. Korteriomandi kaas- või ühisomandi korral tekib liikmelisus kaas- või ühisomanike kirjaliku avalduse alusel ja ühistu liikmeks saab üks 1 kaas- või ühisomanikest. Nimetatud avaldus võib olla esitatud e-kirja teel ühistu juhatusele.

3.6. Ühistu peab oma liikmete registrit. Ühistu liikmete registrisse kantakse liikme ees- ja perekonnanimi isikukood ja/või ettevõtte nimi, reg nr ning esindaja, korteriomandi number, e- posti aadress ja telefoninumber.

3.7. Ühistu liige loetakse ühistust väljaarvatuks:

3.7.1. tema surma korral;

3.7.2. juriidilise isiku lõppemisel;

3.7.3. korteriomandi võõrandamisel.

3.8. Päevast, mil liige loetakse ühistust väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.

3.9. Ühistu ei muutu ise ühistu liikmeks juhul, kui ta saab mõne hoones asuva korteriomandi omanikuks.

4. Ühistu liikmete õigused ja kohustused

4.1. Ühistu liige kohustub alltoodud kohustusi ja õigusi sisustama ning teostama kooskõlas kasutuskorras kokkulepituga. Eelkõige kohustub ühistu liige lähtuma kasutuskorras sätestatud põhimõttest, et kinnistul paiknevad erinevad hooned (Madara tn 33-1; Madara tn 33-2; Madara tn 33-3¸ Madara tn 33-4¸ Madara tn 33-5) on erinevate korteriomanike ainuvalduses- ja kasutuses ning vastavate hoonete korteriomanikel peab olema tagatud võimalus võtta vastu otsuseid selle hoone, kus nende omandis olev korteriomand asub, valitsemise ja majandamisega seonduvates küsimustes ning kasutada (sh remontida ja parendada) korteriomanike korteriomandite asukohajärgselt vastavaid hooneid takistamatult. Samuti kohustub ühistu liige lähtuma kasutuskorras olevast põhimõttest, mille kohaselt korteriomanikud, kelle ainuvaldusesse ja -kasutusse vastav hoone on antud, kannavad vastava osa alalhoidmisega, valdamisega ja kasutamisega seonduvad mistahes kulutused (sh remondi-, korrashoiu- ja hoolduskulu) ja vastutust ning neil ei ole õigust nõuda teistelt korteriomanikelt nimetatud kulude hüvitamist ega vastutuse jagamist.

4.2. Ühiskasutuses olevate alade (kinnistusisesed kõnni- ja sõiduteed, külaliste parkla, mänguväljak ja roheala, prügimaja, kinnistut ümbritsev aed ja väravad, kinnistu piiril paiknev hekk/puud jms üldiseks kasutamiseks mõeldud rajatised, maa-alused tehnosüsteemid, ka vee-kanalisatsiooni, kütte, sadevee, side, elektri jm kommunikatsioonid, mis ei ole ühegi kinnistul paikneva hoone osa) alalhoidmisega, valdamisega ja kasutamisega seonduvad kulutused (sh remondi-, korrashoiu- ja hoolduskulu) ning vastutust kannavad kõik kinnistul paiknevate hoonete korteriomandite omanikud ühiselt. Ühiskasutuses olevate alade haldamist ja hooldust korraldab korteriühistu.

4.3. Ühistu liikmel on õigus:

4.3.1. vabalt võõrandada ja pärandada tema omanduses olevat korteriomandit tingimusel, et ühistu ees täitmata kohustused lähevad üle omandajale või pärijale;

4.3.2. koormata korteriomandit asjaõigusega;

4.3.3. kasutada korteriomandit sihtotstarbeliselt oma äranägemise järgi;

4.3.4. kasutada korteriomandi mõttelist osa selle sihtotstarbe järgi, arvestades kasutuskorrast tulenevate piirangute ja reeglitega;

4.3.5. teha korteriomandi ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomandite omanike nõusolekuta, kui ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist; Kui kulutus puudutab kasutuskorra kohaselt üksnes ühe hoone ainuvalduses ja -kasutuses olevat osa, kannavad vastava kulutuse üksnes selle hoone korteriomanikud.

4.3.6. nõuda ühistult tema korteriomandi reaalosal toimunud, hoone mõttelistest osadest lähtuvalt tekkinud kahjude hüvitamist (plaanilised tööd tuleb ühistu juhatusel kooskõlastada korteriomandi omanikuga kirjalikult 3 kalendripäeva enne tööde teostamist);

4.3.7. nõuda teistelt korteriomandite omanikelt, et hoone ja korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe, kasutuskorra, kodukorra või muude kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomandite omanike huvidega;

4.3.8. nõuda ühistu juhatuselt meetmete rakendamist kasutuskorda, kodukorda, põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid eiravate ühistu liikmete suhtes;

4.3.9. kindlustada korteriomandit (reaalosa);

4.3.10. võtta osa ühistu üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla lihtkirjaliku volituse alusel teovõimeline füüsiline isik. Esindaja ei pea olema ühistu liige;

4.3.11. valida ja olla valitud ühistu juht- ja kontrollorganitesse;

4.3.12. saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta ühistu kodukorras (üldkoosolekul) määratud korras;

4.3.13. kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses, korteriomandi- ja korteriühistuseaduses ning põhikirjas sätestatud õigusi, mis ei ole vastuolus ühistu põhikirjaga.

4.4. Ühistu liige on kohustatud:

4.4.1. täitma ühistu põhikirjast ja kasutuskorrast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid;

4.4.2. kasutama korteriomandi ja reaalosa vastavalt sihtotstarbele või korteriomanike otsustele ja kokkulepetele, sh kasutuskorrale;

4.4.3. hoidma korteriomandi reaalosa korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomandite omanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;

4.4.4. taluma teiste korteriomandite omanike tegevusest tekkivaid mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiridesse;

4.4.5. pidama kinni ühistu üldkoosolekul kinnitatud kodukorrast, kinnistu kasutuskorrast, kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest, eluruumi või mitteeluruumi kasutamise ning hooldus- ja remondieeskirjadest oma korteris ja hoone üldkasutatavates kohtades;

4.4.6. temale kuuluva korteriomandi osas tasuma hoone majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid vastavalt punktis 6.5 sätestatule. Kulude arvestuse ja jagamise

põhimõtted on sätestatud põhikirja lisas 1. Üldkoosoleku otsusega võib kulude jagamispõhimõtteid, suurust ja tasumise korda muuta; Üldkoosoleku otsusega ei või muuta kulude jaotamise põhimõtteid viisil, mis paneb ühe hoone korteriomanikele teise hoone alalhoidmise, remondi, korrashoiu, hoolduse, parendamise, ümberehitamise, kommunaalteenuste või muu majandamisega seotud kulusid, kohustusi või vastutust ilma selle hoone korteriomanike nõusolekuta, kellele vastav täiendav kulu, kohustus või vastutus pannakse.

4.4.7. maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist seaduses kehtestatud korra ja määra järgi. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega;

4.4.8. hüvitama ühistule ja teistele korteriomandite omanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta ise või tema korteriomandi kasutajad (nt üürnikud, töötajad, külalised ühistu liikmele väljastatud ukse -või parkimiskaarti ja võtit kasutavad isikud, jne) on rikkunud ühistule või selle liikmele kuuluvat vara või oma kohustusi;

4.4.9. korraldama enda, oma perekonnaliikmete ja teiste korteriomandi reaalosa kasutavate isikute ning tema korteriomandi kasutamisega seoses hoone üldkasutatavatel aladel viibivate isikute tegevust selliselt, et see ei häiriks hoone kaaskasutajate rahu ja et kõigi eelnimetatud isikute poolt oleks pidevalt tagatud korteriomandi kasutamise korra ja nõuete täitmine ning järgitud kasutuskorda ja käesolevat põhikirja. Juhatuse liikme poolt tähelepanu juhtimisel viivitamatult võtma tarvitusele meetmed rikkumise kõrvaldamiseks (sh juhul, kui ühistu liige ise ei viibi korteriomandi reaalosal), mis ei vabasta ühistu liiget vastutusest seonduvalt toimepandud rikkumisega;

4.4.10. Korteriomandi omanikud ja kasutajad kohustuvad mitte hõivama kinnistu ja hoonete üldkasutatavaid alasid ega pindu, sealhulgas mitte hoiustama, ladustama ega paigutama sinna esemeid, kaupa, mööblit, ehitusmaterjale, jäätmeid või muid asju. Kinnistu üldkasutatavaid alasid võib kasutada üksnes läbipääsuks oma korteriomandi, parkimiskoha või kinnistult väljumise suunas. Üldkasutatavatel aladel ei ole lubatud sõidukeid parkida ega peatada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik lühiajaliseks ja vältimatuks peale- või mahalaadimiseks ega takista teiste omanike või kasutajate liikumist ja juurdepääsu.

4.4.11. mitte suitsetama hoone siseruumides, üldkasutatavatel aladel, rõdudel, terrassidel või korteriomandi akendel ning tagama, et seda ei tee ka korteriomaniku või korteriomandi tegeliku kasutaja külalised;

4.4.12. Korteriomandi omanikul on õigus teha oma ainuvalduses ja -kasutuses oleva hoone või korteriomandi piires remondi-, parendus- ja ümberehitustöid käesoleva põhikirja punktis 4.6 ning kasutuskorras sätestatud tingimustel.

4.4.13. mitte lülitama välja korteriomandit küttesüsteemist. Korteriomandi omanik on kohustatud tagama, et temale kuuluva korteriomandi (eluruumi või mitteeluruumi) õhutemperatuur on ööpäevaringselt vähemalt +18℃;

4.4.14. lubama siseneda oma elu- ja mitteeluruumidesse teistel korteriomanikel, juhatuse liikmel ja /või juhatuse liikme poolt välja valitud spetsialistil rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada teisi korteriomandeid või hoone põhikonstruktsioone või kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja vastavaid töid ei ole võimalik teha korteriomandi reaalosasse sisenemata, võttes arvesse põhikirjas sätestatut ja kasutuskorra tingimusi;

4.4.15. lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandi reaalosal ning taluma nimetatud töödega seotult tekitatud vältimatut kahju, arvestades põhikirjas sätestatut ja kasutuskorra tingimusi;

4.4.16. lubama siseneda oma korteriomandi reaalosale juhatuse liikmel või juhatuse liikme poolt volitatud isikul koos vastava spetsialistiga korteriomandi korrasoleku ja mõõturite kontrollimiseks, arvestades põhikirjas sätestatut ja kasutuskorra tingimusi;

4.4.17. mitte parkima ise ega lubama oma külalistel parkida teiste isikute parkimiskohtadele või kohtadele, mis ei ole tähistatud parkimiskohtadena;

4.4.18. esitama juhatusele tõeseid andmeid ühistu liikmete arvestuse ja hoone korteriomanike registri pidamiseks;

4.4.19. võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse kaasomandi ühiseks majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsuse alusel;

4.4.20. täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole sätestatud teisiti;

4.4.21. täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi.

4.5. Hoonete ja ühiskasutuses olevate alade majandamise kulud Hoonete majandamisel lähtuvad ühistu liikmed kasutuskorras sätestatud põhimõttest, mille kohaselt kinnistul paiknevad erinevad hooned / korteriomandid Madara tn 33-1, Madara tn 33- 2, Madara tn 33-3, Madara tn 33-4 ja Madara tn 33-5 on vastavate korteriomanike ainuvalduses ja -kasutuses.Iga hoone alalhoidmise, valdamise, kasutamise, remondi, korrashoiu, hoolduse, parendamise, ümberehitamise ning kommunaalteenustega seotud kulud kannab vastava hoone korteriomanik või korteriomanikud, kui kasutuskorras, põhikirjas või korteriomanike kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.Kui ühes hoones on mitu korteriomanikku, kannavad nad vastava hoonega seotud kulud omavahel proportsionaalselt vastavalt neile kuuluvate korteriomandite suurusele või muule kasutuskorras, põhikirjas või korteriomanike kokkuleppes sätestatud jaotusele. Kinnistu kaasomandi ja ühiskasutuses olevate alade, sealhulgas väliterritooriumi, kinnistusiseste sõidu- ja kõnniteede, ühiskasutuses olevate parkimisalade, haljastuse ja haljasalade, mänguväljaku, piirdeaia, väravate, prügimaja ning muude üldiseks kasutamiseks mõeldud alade ja rajatiste kasutamise, majandamise, hooldamise, korrashoiu ja remondiga seotud kulud kannavad kõik Madara tn 33 korteriomandite omanikud ühiselt proportsionaalselt vastavalt neile kuuluvate korteriomandite suurusele, kui kasutuskorras, põhikirjas või korteriomanike kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.Ühistu korraldab ühiskasutuses olevate alade ja rajatiste haldamist, hooldust ning korrashoidu. Ühistu ei korralda ega kanna kulusid, mis on seotud konkreetse hoone ainuvalduses ja -kasutuses oleva osa remondi, hoolduse, parendamise, ümberehitamise, kommunaalteenuste või muude selle hoone kasutamisega seotud kuludega, välja arvatud juhul, kui korteriomanikud on selles eraldi kokku leppinud.

4.5.1 Tehnosüsteemide, kommunikatsioonide, trasside, mõõtjate, alammõõtjate, ventilatsiooni-, kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning ühise tehnoruumi kuuluvus, kasutamise kord, hooldus, remondi- ja uuendamiskulude kandmine ning teenuste mõõtmise ja jaotamise põhimõtted sätestatakse põhikirja lisas või kasutuskorras.Kui konkreetne tehnosüsteem, trass, kommunikatsioon, mõõtja, alammõõtja või tehniline lahendus teenindab üksnes ühte hoonet või selle hoone korteriomandeid, kannavad sellega seotud kulud vastava hoone korteriomanikud. Kui tehnosüsteem, trass, kommunikatsioon, tehnoruum või muu tehniline lahendus teenindab mitut hoonet või kogu kinnistut, kannavad sellega seotud kulud seda süsteemi kasutavad korteriomanikud proportsionaalselt vastavalt kasutuskorras, põhikirja lisas või korteriomanike kokkuleppes sätestatud jaotusele. Tehnosüsteemide ja kulude jaotuse kohta koostatakse eraldi lisa, milles määratakse vähemalt: • millised tehnosüsteemid ja trassid teenindavad ainult ühte hoonet; • millised tehnosüsteemid ja trassid teenindavad mitut hoonet või kogu kinnistut; • millised mõõtjad ja alammõõtjad on iga hoone või kasutusüksuse arvestuse aluseks;

• milline on ühise tehnoruumi kasutamise, ligipääsu, hoolduse ja kulude kandmise kord; • kuidas jagatakse ventilatsiooni-, kütte-, elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, sadevee-, side- ja ATS-süsteemide hooldus-, remondi-, uuendamis- ja tarbimiskulud.

4.6. Hoonete korrashoid, parendamine ja ümberehitamine

4.6.1. Erinevate hoonete Madara tn 33-1, Madara tn 33-2, Madara tn 33-3, Madara tn 33-4 ja Madara tn 33-5 korrashoidu, remonti, hooldust, parendamist, rekonstrueerimist ja ümberehitamist korraldab vastava hoone korteriomanik või korteriomanikud iseseisvalt ja omal kulul, ilma teiste hoonete korteriomanike poolse sekkumiseta, arvestades käesolevas põhikirjas, kasutuskorras, korteriomanike kokkulepetes ja seaduses sätestatut.

4.6.2. Vastava hoone korteriomanikul on õigus oma hoone piires omal kulul remontida, uuendada, ümber ehitada ja parendada hoone kasutamiseks, korrashoiuks, arendamiseks või väärtuse tõstmiseks vajalikke osi, sealhulgas ruumilahendust, konstruktsioone ning kütte-, elektri-, ventilatsiooni-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, nõrkvoolu-, ATS- ja muid tehnosüsteeme.

4.6.3. Eelnimetatud õigused hõlmavad ka õigust teha seintesse, lagedesse ja põrandatesse vajalikke avasid, paigaldada täiendavaid tehnosüsteeme ja rajatisi ning vajadusel väljuda töödega vastava hoone piiridest, sealhulgas teha maapealseid ja maa-aluseid läbiviike läbi kinnistu territooriumi või maapõue, tingimusel et sellised tööd on tehniliselt vajalikud vastava hoone kasutamiseks, korrashoiuks, parendamiseks, rekonstrueerimiseks või arendamiseks.

4.6.4. Käesolevas punktis nimetatud töid võib teostada tingimusel, et nendega ei kahjustata ega põhjendamatult piirata teiste korteriomanike õigusi, teiste hoonete kasutamist, ligipääsu, ühiskasutuses olevaid alasid, ühiseid tehnosüsteeme ega teiste hoonete tehnosüsteemide toimimist.

4.6.5. Kui kavandatavad tööd puudutavad ühiskasutuses olevaid alasid, ühiseid tehnosüsteeme, teiste korteriomanike kasutuses olevaid tehnosüsteeme, teiste hoonete kasutamist, hoone kandekonstruktsioone, tuleohutust, evakuatsioonilahendust, hoone välisilmet või mõjutavad muul viisil teiste korteriomanike õigusi, tuleb enne tööde alustamist saada seaduses, kasutuskorras, põhikirjas või korteriomanike kokkuleppes ettenähtud nõusolekud ja kooskõlastused. Nõusoleku või kooskõlastuse taotlus tuleb läbi vaadata 10 tööpäeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei esitata kirjalikult põhjendatud vastuväidet, loetakse nõusolek antuks ulatuses, milles selline vaikimisi nõusolek on seadusega lubatud. Kui tööde mõju teistele hoonetele, ühiskasutuses olevatele aladele või teiste korteriomanike kasutusvõimalustele on üksnes ajutine, tehniliselt vältimatu, tavapärane ehitustegevusega kaasnev mõju ning tööde tegija on rakendanud mõistlikud abinõud häiringu vähendamiseks, ei loeta seda teiste korteriomanike õiguste kahjustamiseks ega põhjendatud keeldumise aluseks.

4.6.6. Korteriühistu ega teiste hoonete korteriomanikud ei või käesolevas punktis nimetatud nõusoleku või kooskõlastuse andmisest põhjendamatult keelduda ega selle andmisega põhjendamatult viivitada, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

4.6.6.1. kavandatavad tööd puudutavad üksnes vastavat hoonet või selle hoone teenindamiseks vajalikke tehnosüsteeme, kommunikatsioone, ühendusi, läbiviike või rajatisi;

4.6.6.2. kavandatavad tööd ei kahjusta ega halvenda teiste hoonete korteriomanike õigusi, ligipääsu, kasutusvõimalusi ega tehnosüsteemide toimimist;

4.6.6.3. kavandatavad tööd ei too teiste hoonete korteriomanikele kaasa täiendavaid kulusid, kohustusi ega vastutust;

4.6.6.4. tööde tegemiseks on olemas vajalik projekt, load, kooskõlastused, ehitusteatis, ehitusluba või muud seadusest tulenevad eeldused, kui need on vastavate tööde tegemiseks nõutavad;

4.6.6.5. kõik töödega seotud kulud, riskid, vastutus ning võimalike kahjude hüvitamine jäävad selle hoone korteriomaniku või korteriomanike kanda, kelle huvides töid tehakse.

4.6.7. Korteriühistu või korteriomaniku keeldumine nõusoleku või kooskõlastuse andmisest peab olema kirjalik ja põhjendatud. Keeldumine on põhjendatud üksnes juhul, kui kavandatavad tööd kahjustavad või võivad objektiivselt kahjustada teiste hoonete korteriomanike õigusi, suurendavad nende kulusid või vastutust, takistavad teiste hoonete tavapärast kasutamist või on vastuolus seaduse, kasutuskorra, põhikirja või kehtivate lubade ja kooskõlastustega.

4.6.8. Vastava hoone korteriomanik kohustub tagama, et tööde tegemiseks on olemas kõik vajalikud projektid, load, kooskõlastused, ehitusteatised, ehitusload, kasutusload või muud seadusest tulenevad dokumendid. Tööde tegija vastutab selle eest, et tööd tehakse nõuetekohaselt ning et töödega ei kahjustata teiste korteriomanike vara, ühiskasutuses olevaid alasid ega ühiseid tehnosüsteeme.

4.6.9. Tööde tegemisel ei ole lubatud kahjustada ega nõrgendada hoone kandekonstruktsioone, halvendada tuleohutust, evakuatsioonivõimalusi ega tehnosüsteemide toimimist. Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt häirida ühiseid tehnosüsteeme, ligipääsu või ühiskasutuses olevate alade kasutamist, peab tööde tegija sellest puudutatud isikuid mõistliku aja ette teavitama ning korraldama tööd viisil, mis häirib teisi korteriomanikke võimalikult vähe.

4.6.10. Käesolevas punktis nimetatud tööde üle otsustamisel kohaldatakse põhikirja punkti 10.6, arvestades põhimõtet, et otsustamisel osalevad eelkõige nende hoonete korteriomanikud, kelle õigusi, kohustusi, kulusid, vastutust või kasutusvõimalusi kavandatavad tööd otseselt puudutavad.

4.6.11. Hoonete ja kinnistu kaasomandi eset valitsetakse korteriühistu kaudu üksnes ulatuses, milles see puudutab ühiskasutuses olevaid alasid, rajatisi, ühiseid tehnosüsteeme või teiste korteriomanike õigusi. Ühistu ei sekku vastava hoone korrashoidu, majandamisse, kasutamisse, remonti, parendamisse ega ümberehitamisse ulatuses, milles seda korraldab vastava hoone korteriomanik või korteriomanikud iseseisvalt ning sellega ei mõjutata teiste korteriomanike õigusi ega ühiskasutuses olevaid alasid või süsteeme. Tehnosüsteemide muutmisel, ümbertõstmisel, ühendamisel, eraldamisel või uute mõõtjate ja alammõõtjate paigaldamisel lähtutakse põhikirja punktis 4.5.1, kasutuskorras ja põhikirja lisades sätestatud tehnosüsteemide kuuluvuse, kasutamise ja kulude kandmise põhimõtetest.

4.7. Ühistu liikme kohustuste täitmise tagamiseks toimub:

4.7.1. juhatuse otsusega võlgnevuse ja viivise nõudmine, sh on juhatusel õigus algatada maksekäsu kiirmenetlus või loovutada nõue võlgade sissenõudmisega tegelevale ettevõtjale (inkasso) või kohtule avalduse esitamine liikmekohustuste täitmisele sundimiseks;

4.7.2. Leppetrahv kohustuste rikkumise korral Põhikirjas, kinnistu kasutuskorras, kodukorras või korteriomanike kokkuleppes sätestatud mitterahalise kohustuse rikkumise korral on korteriühistul õigus nõuda rikkunud korteriomanikult leppetrahvi kuni 2 000 eurot iga rikkumise eest. Leppetrahvi suuruse määramisel arvestatakse rikkumise laadi, ulatust, kestust, korduvust ja mõju teistele korteriomanikele. Enne leppetrahvi nõude esitamist tuleb korteriomanikule anda kirjalik hoiatus ja mõistlik tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui rikkumine on oluline, korduv või põhjustab vahetut ohtu isikutele, varale, hoonele, tehnosüsteemidele või teiste korteriomanike õigustele. Leppetrahvi nõude esitamise otsustab juhatus. Kui rikkumine puudutab juhatuse liiget, temaga seotud isikut või tema korteriomandit või kui juhatuse liikmel võib olla muu huvide konflikt,

ei osale vastav juhatuse liige otsuse tegemisel. Vajadusel otsustab nõude esitamise üldkoosolek või juhatus ilma huvide konfliktis oleva juhatuse liikme osaluseta. Leppetrahvi nõue peab olema kirjalikult põhjendatud. Korteriomanikul on õigus esitada nõudele kirjalik vastuväide 10 kalendripäeva jooksul nõude saamisest. Vastuväite korral vaadatakse nõue uuesti läbi ning huvide konflikti või vaidluse korral võib küsimuse esitada üldkoosolekule otsustamiseks. Korteriomanik vastutab ka tema korteriomandi kasutamisega seotud isikute, sealhulgas üürnike, kasutajate, töötajate, külaliste, klientide ja töövõtjate rikkumiste eest. Leppetrahvi tasumine ei vabasta korteriomanikku kohustuse täitmisest, rikkumise kõrvaldamisest ega kahju hüvitamisest. Üldkoosolekul on õigus kehtestada leppetrahvide määramise täpsem kord. Leppetrahvi ei kohaldata juhul, kui väidetav rikkumine on seotud kooskõlastatud, seaduslikult teostatavate või põhikirja ja kasutuskorra kohaselt lubatud remondi-, ehitus-, rekonstrueerimis- või parendustöödega ning korteriomanik kõrvaldab rikkumise mõistliku tähtaja jooksul pärast vastava teate saamist. Eeltoodut ei kohaldata juhul, kui rikkumine põhjustab vahetut ohtu isikutele, varale, hoone kandekonstruktsioonidele, tuleohutusele või tehnosüsteemide toimimisele.

4.7.3. Ühistu juhatusel on õigus rikkumine ühistu kulul ise lõpetada / likvideerida sellest võimalusel ette teatades kolm (3) päeva;

4.7.4. Ühistu liige kohustub hüvitama lisaks leppetrahvile täies ulatuses ka tema poolt tekitatud kahju ning kulutused, mis ühistu pidi tegema võlgnevuse sissenõudmiseks;

4.7.5. Kuni tekkinud võlgnevuste täieliku tasumiseni on ühistul õigus katkestada ühe või mitme kommunaal- või muu teenuse osutamine võlgu olevale ühistu liikmele.

5. Ühistu liikme varaline vastutus

5.1. Ühistu liige ei vastuta Ühistu kohustuste eest.

5.2. Ühistu liige vastutab ühistule või selle liikmetele kuuluva ühisvara ühistu liikme poolt hävitamise ja kahjustamise eest.

6. Ühistu vara

6.1. Ühistu vara tekib tema liikmete maksetest, põhikirjaliste ülesannete täitmiseks soetatud varast, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest seadusega lubatud laekumistest.

6.2. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

6.3. Ühistu kapitali moodustab osa- ja sihtkapital.

6.4. Osakapital (reservkapital) moodustub ühistu liikmete osamaksude summast. Liikmete osamaks on rahaline ühekordne maks, mille suuruse määrab ühistu üldkoosolek oma otsusega. Iga hoone (Madara tn 33-1; Madara tn 33-2; Madara tn 33-3¸ Madara tn 33-4¸ Madara tn 33-5) majandamisega seonduvalt on õigus kasutada osakapitali summasid, mis tasuti vastavas hoones asuvate korteriomandite eest.

6.5. Ühistu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad hoone jooksvaks ja kapitaalremondiks vajalikest maksetest. Sihtkapitali kasutatakse kooskõlas kasutuskorras sätestatud põhimõtetega ja üldkoosoleku otsustega seonduvalt hoone ja kinnistu valdamise, kasutamise ja korrashoiuga ning vastavate tegevuste korteriomanike

poolt finantseerimisega. Sihtkapitali kogumisel arvestatakse põhikirja punktis 4.5 toodud põhimõtetega.

6.6. Ühistu asutamisel arvestatakse ühistu liikme osamaksu suuruseks üks (1) euro ühe korteriomandi ruutmeetri kohta, osamaksule lisandub 5 eurot iga kasutatava parkimiskoha eest. Ühistu osakapitali suurendamisel kohustuvad ühistu liikmed vastavad osamaksu juurdemaksed teostama ühistu poolt esitatud teate alusel hiljemalt kolme (3) kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.

7. Ühistu juhtimine ja juhtorganid

7.1. Ühistu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.

7.2. Ühistu üldkoosolek on kõrgeim juhtorgan.

7.3. Ühistu juhatus on Ühistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal.

7.4. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt ametisse 5 aastaks.

7.5. Juhatuse valimise otsus jõustub selle vastuvõtmise hetkest.

7.6. Juhatuses on kuni 5 liiget, iga hoone poolt valitakse juhatusse üks liige.

7.7. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige.

7.8. Juhatuse kohuseks on jälgida oma volituste tähtaegu. Kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppemas, peab juhatus kokku kutsuma üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks.

7.9. Kui juhatus ei täida temale asetatud ülesandeid või juhatuse volitused on lõppenud, võivad ühistu liikmed erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.

7.10. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

7.10.1. Põhikirja muutmine, täiendamine, uue põhikirja vastuvõtmine;

7.10.2. Kodukorra ja muude ühistu tegevust reguleerivate reglementide vastuvõtmine, muutmine, täiendamine ja tühistamine;

7.10.3. Juhatuse valimine, kinnitamine, ennetähtaegne tagasikutsumine ja juhatuse arvulise koosseisu muutmine;

7.10.4. Revidendi (revisjonikomisjoni) arvulise koosseisu kinnitamine ja revidendi (revisjonikomisjoni) valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;

7.10.5. Revidendi (revisjonikomisjoni) aruande kinnitamine;

7.10.6. Majandusaasta aruande ja majandustegevuse aastakava kinnitamine;

7.10.7. Osamaksu suurendamine ja vähendamine lähtudes punktis 6.4 sätestatud korteriomanike poolt tasumisele kuuluvate osamaksu summade kujunemise põhimõtetest ning muude ühistu tegevuseks vajalike maksete ja eraldiste ning nende tasumise tähtaja määramine;

7.10.8. sihtotstarbeliste maksete kehtestamine, suurendamine ja vähendamine arvestades põhikirjas ja kasutuskorras sätestatut;

7.10.9. Ühistu poolt rahaliste kohustuste võtmine ja/või vara soetamine summas, mis ületab 6 000 eurot ning nende investeeringute rahastamise otsustamine arvestades kasutuskorras sätestatut, muuhulgas seda, et hoone ühe osa omanikud ei kohustu teenindama hoone teise osaga seonduvalt võetud laenu;

7.10.10. Üle 1 000 euro vara võõrandamine või asjaõigustega koormamine ja sellega seotud tingimuste määramine;

7.10.11. Laenu võtmise otsustamine;

7.10.12. Ühistu kodukorra kinnitamine;

7.10.13. Ühistu vara jagamine ühistu lõpetamise korral;

7.10.14. Kõikides ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse, otsuste vastu võtmine, arvestades kasutuskorras kokkulepituga;

7.10.15. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles tehingus ühistu esindaja määramine.

7.10.16. Korteriomandite lühiajalisele üürile andmise õiguse otsustamine erinevalt kasutuskorras toodule. Hääletamisele kohaldub põhikirja punkt 10.7.2.

8. Juhatus

8.1. Juhatuse valib üldkoosolek, kusjuures iga hoone (Madara tn 33-1; Madara tn 33-2; Madara tn 33- 3¸ Madara tn 33-4¸ Madara tn 33-5) korteriomanikel on õigus nimetada juhatusse üks liige ning teiste hoonete korteriomanikud kohustuvad hääletamisel jääma erapooletuks või mitte hääletama juhatuse liikme valimise vastu.

8.2. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe.

8.3. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse otsusel üks juhatuse liikmetest.

8.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

8.5. Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

8.6. Juhatuse koosolekud võivad toimuda ning olla protokollitud ka elektroonilisel kujul e-sidekanaleid kasutades.

8.7. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui sellel koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

8.8. Juhatuse liikmed võivad sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel, välja arvatud erakorraliste asjaolude ilmnemisel (nt juhul, kui otsuse viibimine tooks kaasa ühistule kahju tekkimise). Ilma juhatuse kollegiaalse otsuseta ühistu nimel teostatud tehingud ja/või võetud kohustused loetakse konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks, kui juhatus kollegiaalselt või üldkoosolek käsiteltavat tehingut/kohustust heaks ei kiida.

8.9. Juhatuse poolt vastuvõetud üldkohustuslikud otsused tehakse ühistu liikmetele teatavaks e-kirja teel.

8.10. Konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteriomandi kasutavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kui eelpool nimetatud isikud keelduvad allakirjutamisest või ühistu liikme asukoht on juhatusele teadmata, loetakse otsus ja/või ettekirjutus kätte antuks, kui see on saadetud ühistu liikme poolt juhatusele teatatud kontaktandmetes märgitud e-posti aadressil ja/või saadetud ühistu liikmele tähitud postiga.

8.11. Juhatuse liige ei või osaleda arutelus ega hääletamises, kui otsustatav küsimus puudutab tema enda, tema abikaasa või elukaaslase, lähisugulase, temaga seotud isiku või temaga seotud

juriidilise isiku õigusi, kohustusi, vastutust, tehingut, nõuet, soodustust või muud majanduslikku või isiklikku huvi. Sellise huvide konflikti korral peab juhatuse liige sellest juhatust teavitama ja end vastava küsimuse arutamisest ning otsustamisest taandama.

8.12. Juhatuse liikmed arvestavad otsuste tegemisel kasutuskorras kokkulepituga, muuhulgas arvestavad erinevaid hooneid puudutavate otsuse tegemisel vastava hoone korteriomanike arvamuse ja huvidega. Hoone ja kinnistu üldist majandamist ja haldamist puudutavates küsimustes võtavad otsuseid vastu kõik juhatuse liikmed ühiselt, eraldi hoonete (Madara tn 33- 1 / 2 / 3 / 4 / 5 /) majandamist ja haldamist puudutavates küsimustes võtab otsuseid vastu selle hoone poolt juhatusse nimetatud liige üksinda.

8.13. Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras.

8.14. Ühistut esindavad õigustoimingutes kaks juhatuse liiget ühiselt, kellest üks peab olema selle hoone poolt nimetatud juhatuse liige, mida vastav tehing, toiming, kohustus või otsus otseselt puudutab. Kui tehing, toiming või kohustus puudutab kõiki hooneid, ühiskasutuses olevaid alasid, ühiseid tehnosüsteeme, ühist tehnoruumi või kogu korteriühistut, esindavad ühistut vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. Eraldi hoonet puudutavates küsimustes võib vastava hoone poolt nimetatud juhatuse liige tegutseda üksnes ulatuses, milles see ei too teiste hoonete korteriomanikele kaasa kulusid, kohustusi, vastutust ega kasutusvõimaluste piiranguid. Käesolevas punktis sätestatud ühise esindusõiguse nõue kantakse äriregistrisse.

8.15. Juhatuse liikme tagasikutsumiseks on vajalik selle hoone, kelle poolt määratud juhatuse liikme tagasikutsumise üle otsustatakse, korteriomanike lihthäälteenamus ning teiste hoonete korteriomanikud hääletamisel ei osale. Täiendavalt kohaldub punkt 10.7.1. Juhatuse liige võib igal ajal sõltumata põhjusest ise juhatusest tagasi astuda, esitades sellekohase avalduse teda valinud organile (korteriühistu üldkoosolekule).

8.16 Kui juhatus ei kutsu juhatuse liikme tagasikutsumise otsustamiseks üldkoosolekut kokku, võivad selle hoone korteriomanikud, kelle poolt vastav juhatuse liige on valitud, kutsuda üldkoosoleku kokku iseseisvalt, tingimusel et seda taotleb kirjalikult ja põhjendatult vähemalt 1/10 vastava hoone korteriomanikest. Hääletamisele kohaldatakse põhikirja punkti 10.7.1.

8.17. Juhatuse pädevusse kuulub:

8.17.1. Üldkoosoleku kokku kutsumine ning otsuste täideviimine;

8.17.2. Ühistu rahaliste vahendite valitsemine;

8.17.3. Raamatupidamise korraldamine;

8.17.4. Majandustegevuse aastakava, investeeringute eelarve ja aastaaruande koostamine, läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule;

8.17.5. Erakorraliste sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine;

8.17.6. Ühistu palgaliste töötajate töölevõtmine ja vabastamine;

8.17.7. Ühistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine;

8.17.8. Hoonete haldamine ja hooldamine või selle korraldamine, sellega seotud jooksvate ühistu tegevusega seotud küsimuste ning tehingute tegemise otsustamine vastavalt ühistu põhikirjale, kasutuskorrale, kodukorrale, majandustegevuse aastakava, investeeringute eelarvele, üldkoosoleku otsustele ja kehtivale seadusandlusele arvestades erinevate hoonete haldamist ja hooldamist puudutavate otsuste tegemisel vastavate hoonete korteriomanike arvamuse ja huvidega;

8.17.9. Tähtaegadest kinnipidamiseks ja õigusliku ning majandusliku kahju ärahoidmiseks vajalike meetmete rakendamine;

8.17.10. Ühistu liikmete registri pidamine;

8.17.11. Kohustusliku ettekirjutuse tegemine Ühistu liikmetele, ühistu liikmetele trahvide määramine ning ühistu nimel kahjunõuete esitamine;

8.17.12. Ühistu liikmetele vajaliku teabe andmine ning arupärimistele vastamine mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 kalendripäeva jooksul;

8.17.13. Ühistu palgaliste töötajate töölevõtmine ja vabastamine (välja arvatud juhatuse liikmega käsunduslepingu sõlmimine);

8.17.14. Ühistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine;

8.17.15. Korteriomandites tehtavate ehitustööde järelevalve korraldamine juhatuse ning seaduste raames;

8.17.16. Järelevalve korraldamine avarii-, hooldus- ja remonditööde üle;

8.17.17. Hoonete üldkasutatavate osade, ühiskasutuses oleva territooriumi, ühisvalduses ja -kasutuses oleva tehnoruumi ning nendega seotud tehnosüsteemide korraliste ülevaatuste korraldamine ja tulemuste dokumenteerimine.

8.17.18. Muude Juhatusele seaduse, põhikirja, kasutuskorra, kodukorra ja üldkoosoleku otsustega pandud ülesannete täitmine ja täitmiseks vajalike otsuste vastuvõtmine.

8.18. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Üldkoosolek kehtestab kuludele limiidi, mida ületatavate summade hüvitamiseks on nõutav juhatuse kui kollegiaalse organi eelnev kooskõlastus vastavate kulutuste tegemiseks.

9. Üldkoosoleku kokkukutsumine

9.1. Korraline üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kusjuures koosoleku kokkukutsumise teatel peab olema vähemalt kahe juhatuse liikme allkiri.

9.2. Erakorraline üldkoosolek tuleb kokku, kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda taotleb kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Taotlus peab sisaldama erakorralise üldkoosoleku päevakorda. Koosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul alates kirjaliku avalduse saabumisest.

9.3. Juhatusel ei ole õigus keelduda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest, kui vastavasisuline taotlus on laekunud juhatusele järelevalvet teostavalt isikult (revident/komisjon).

9.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva edastades teadet ühistu liikmele elektrooniliselt e-posti teel. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus arvestades ühistu liikmete taotlusi ning kasutuskorras kokkulepitut. Arutatavad küsimused ja otsused sõnastatakse võimalusel selliselt, et need puudutavad vaid ühte kasutuskorras märgitud hoonet ning selle hoone korteriomanikud saavad hääletada neisse puutuvate hoonetega seonduvate küsimuste üle ilma teiste hoonete korteriomanike sekkumiseta.

9.5. Kui Juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku või juhatus mistahes põhjusel puudub, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda järgides juhatusele kehtestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

9.6. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Isikud, kes ei ole ühistu liikmed ja keda ei ole kutsutud üldkoosolekule päevakorras märgitud juhatuse otsusega, ei või osaleda üldkoosolekul ilma üldkoosoleku vastava loata.

10. Üldkoosoleku läbiviimine ja üldkoosoleku otsused

10.1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole kõikidest häältega esindatud ühistu liikmetest, sealhulgas liikmed, kes osalevad elektroonilisel hääletamisel, kui see on põhikirja kohaselt lubatud. Kui otsus puudutab üksnes ühte konkreetset hoonet ega mõjuta teiste hoonete korteriomanike õigusi, kohustusi, kulusid, vastutust, kasutusvõimalusi ega ühiseid tehnosüsteeme, otsustavad selle küsimuse vastava hoone korteriomanikud põhikirja punktis 10.7.1 sätestatud korras. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse kokku korduskoosolek sama päevakorraga põhikirjas sätestatud korras.

10.2. Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle.

10.3. Sõltuvalt talle kuuluvate korteriomandite arvust, võib korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul olla korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pool häältest.

10.4. Üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrajaks on registreerimisleht, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteriomandi number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja volituse alusel. Volikiri jääb registreerimislehe juurde.

10.5. Üldkoosoleku juhatajaks on koosoleku kokku kutsunud isik. Kohalviibijate hulgast valitakse protokollija, kes koostab koosoleku protokolli.

10.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üksnes juhul, kui otsuse poolt hääletavad kõikide hoonete korteriomanike esindajad või kõikide nende hoonete korteriomanikud, kelle õigusi, kohustusi, kulusid, vastutust, kasutusvõimalusi või majandamist vastav otsus otseselt puudutab, järgmiste küsimuste otsustamisel:

10.6.1. põhikirja muutmine, täiendamine või uue põhikirja vastuvõtmine. Põhikirja muudatus ei tohi olla vastuolus kasutuskorraga;

10.6.2. kasutuskorra muutmine, täiendamine või selliste otsuste vastuvõtmine, mis võivad mõjutada kasutuskorras sätestatud hoonete ainuvalduse, ainukasutuse, kulude kandmise, ligipääsu, parkimise, tehnosüsteemide või majandamise põhimõtteid;

10.6.3. põhikirja punktis 4.6 nimetatud tööde teostamiseks nõusoleku või kooskõlastuse andmine, kui kavandatavad tööd puudutavad rohkem kui ühte hoonet või võivad mõjutada teiste hoonete korteriomanike õigusi, kohustusi, kulusid, vastutust või kasutusvõimalusi;

10.6.4. korteriühistu poolt laenu võtmine, garantiide andmine, käendamine või muu sellise rahalise kohustuse võtmine, mille mõju ei piirdu üksnes ühe konkreetse hoonega;

10.6.5. otsused, millega võetakse korteriühistule või korteriomanikele kohustusi, mis ületavad tavapärase majandamise piire või millega kaasneb ühe hoone korteriomanikele oluline täiendav kulu või vastutus.

Kui otsus puudutab üksnes ühte konkreetset hoonet ning ei mõjuta teiste hoonete korteriomanike õigusi, kohustusi, kulusid, vastutust ega kasutusvõimalusi, otsustavad selle küsimuse vastava hoone korteriomanikud põhikirja punktis 10.7.1 sätestatud korras.

10.7. Üldkoosoleku muud, punktis 10.6 nimetamata küsimustes tehtavad otsused võetakse vastu järgmiselt:

10.7.1. Iga hoonega seotud otsuste tegemine Iga hoonega Madara tn 33-1, Madara tn 33-2, Madara tn 33-3, Madara tn 33-4 ja Madara tn 33-5 seotud otsuseid teevad eelkõige selle hoone korteriomanikud, kelle hoonet otsus puudutab. Sellised otsused, sealhulgas vastava hoone korteriomanike poolt nimetatava juhatuse liikme valimine, loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab koosolekul osalevate selle hoone korteriomanike lihthäälteenamus. Iga korteriomand annab ühe hääle. Teiste hoonete korteriomanikud, kelle hoonet vastav otsus ei puuduta, ei osale sisuliselt selle otsuse tegemisel ning kohustuvad hääletamisel jääma erapooletuks või mitte hääletama otsuse vastu.

10.7.3. Juhatuse liikmete valimise otsustamisel kohustuvad selle hoone korteriomanikud, kelle poolt määratud juhatuse liikme kandidatuuri poolt ei hääletata, kooskõlas põhikirja punktiga 8.1 jääma hääletamisel erapooletuks või mitte hääletama vastava juhatuse liikme kandidatuuri vastu;

10.7.4. Hoone ja kinnistu osadega, mida kasutavad või millest saavad kasu kõik kinnistul paiknevate hoonete korteriomanikud, seotud otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui seadusest, põhikirjast, kasutuskorrast või korteriomanike kokkuleppest ei tulene rangemat otsustuskorda. Sama kord kehtib küsimustele, mille puhul ei ole võimalik üheselt tuvastada seotust üksnes ühe kindla hoonega. Kui sellise otsusega kaasneb ühe või mitme hoone korteriomanikele täiendav rahaline kohustus, kulu, vastutus või kasutusvõimaluse piirang summas üle 1 000 euro ühekordselt või üle 3 000 euro aastas ühe hoone kohta, on otsuse vastuvõtmiseks vajalik kõigi puudutatud hoonete korteriomanike nõusolek põhikirja punktis 10.6 sätestatud korras. Lihtenamusega ei või vastu võtta otsust, millega pannakse ühe hoone korteriomanikele teise hoonega seotud kulusid, kohustusi või vastutust või piiratakse ühe hoone korteriomanike kasutusvõimalusi, kui vastava hoone korteriomanikud ei ole sellega nõustunud. Käesolevas punktis nimetatud otsuste puhul tuleb enne hääletamist esitada korteriomanikele otsuse majanduslik ja tehniline põhjendus, eeldatav kogukulu, kulude jaotus hoonete lõikes ning selgitus, milliseid hooneid otsus puudutab.

10.8. Ühistu liikmed kohustuvad üldkoosolekul hääletamisel järgima kasutuskorras kokkulepitut, mitte minema kasutuskorras kokkulepituga vastuollu ning jääma erapooletuks või mitte hääletama vastu nende küsimuste puhul, millesse nende poolt sekkumine on kasutuskorraga välistatud, välja arvatud juhul kui käesolevas põhikirjas on sätestatud teisiti.

10.9. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud või mille osas soovitakse muuta eelnevalt liikmetele saadetud otsuse projekti, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, va juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed.

10.10. Üldkoosolekult lahkunud liikme puhul arvestatakse, et ta ei ole üldkoosolekul osalenud ning on oma hääleõigusest loobunud. Kui üldkoosolekult lahkunud liikmete tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem ühistu liikmeid, katkestatakse koosolek.

10.11. Ühistu liige ei või hääletada, kui ühistu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga juriidilise menetluse alustamist või lõpetamist.

10.12. Üldkoosolekul hääletamine ja elektrooniline osalemine Üldkoosolekul saab hääletada isiklikult kohal viibides, esindaja kaudu või elektrooniliselt, kui üldkoosoleku kokkukutsuja on üldkoosoleku kutses sellise võimaluse ette näinud. Elektroonilise

osalemise ja hääletamise korral peab olema tagatud korteriomaniku või tema esindaja isiku tuvastamine, hääle andmise aeg, hääletatud otsuse eelnõu ning antud hääle sisu.Elektrooniliselt antud hääl loetakse kehtivaks üksnes juhul, kui see on antud üldkoosoleku kutses märgitud korras ja tähtajaks ning saadetud korteriomaniku poolt ühistule teatatud e-posti aadressilt või muul juhatuse poolt eelnevalt aktsepteeritud viisil.Elektrooniliselt antud hääled lisatakse üldkoosoleku protokolli juurde või säilitatakse viisil, mis võimaldab hiljem kontrollida hääle andjat, hääle sisu ja hääle andmise aega.

10.13. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Korteriomanikud võivad vastu võtta otsuseid ka üldkoosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul saadab juhatus otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-posti teel korteriomaniku poolt ühistule teatatud e-posti aadressile. Otsuse eelnõus tuleb märkida tähtaeg, mille jooksul korteriomanik peab esitama oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikule seisukoha esitamiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse (7) päeva, kui seadusest või põhikirjast ei tulene pikemat tähtaega. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on seaduses, põhikirjas või kasutuskorras nõutav häälteenamus. Kui põhikirjas on konkreetse otsuse vastuvõtmiseks ette nähtud kõrgem häälteenamus või erikord, kohaldatakse vastavat kõrgemat nõuet või erikorda. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ning saadab selle korteriomanikele. Hääletusprotokollile lisatakse korteriomanike esitatud seisukohtade ärakirjad.

10.14. Piirangud elektroonilisele hääletamisele ja koosolekuta otsustamisele Elektroonilist hääletamist või otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata võib kasutada üksnes juhul, kui see on kooskõlas seaduse, põhikirja ja kasutuskorraga ning võimaldab usaldusväärselt tuvastada hääle andja, hääle sisu ja hääle andmise aja. Kui otsuse alusel tuleb esitada dokumente registrile, notarile või muule ametiasutusele, võib elektroonilist hääletamist või koosolekut kokku kutsumata otsustamist kasutada üksnes juhul, kui selline otsustamise viis on vastava toimingu tegemiseks õiguslikult piisav ning registripidaja, notar või muu pädev asutus aktsepteerib selliselt vormistatud otsust. Kui seadus, notar, registripidaja või muu pädev asutus nõuab konkreetse otsuse tegemiseks üldkoosoleku läbiviimist, notariaalset vormi, digitaalallkirjastamist või muud erivormi, tuleb otsus teha vastavas nõutud vormis.

10.15. Kui ühistu liige ei võtnud üldkoosolekust osa ega hääletanud elektroonilise hääletuse teel, loetakse, et ta koosolekul ei osalenud.

10.16. Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid (s.h. elektrooniliselt hääletanud), teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud ühistu liikmeid ja teeb vastava märke protokolli. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.

10.17. Erakorraline üldkoosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga mitte hiljem, kui kolme (3) nädala jooksul.

10.18. Erakorraline üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb vähemalt kaks ühistu liiget s.h. liikmed, kes osalevad läbi elektroonilise hääletamise.

10.19. Erakorralisest üldkoosolekust, mis on kokku kutsutud kvoorumi puudumise tõttu, tuleb ette teatada ja otsuse projektid ühistu liikmete e-posti aadressidele saata vähemalt seitse (7) päeva, märkides seejuures ära, et tegemist on teistkordselt kokku kutsutava koosolekuga.

10.19.1. Korduskoosolekul kohaldatav madalam kvooruminõue ei muuda põhikirja punktides 10.6,

10.7.4 ega kasutuskorras sätestatud nõusoleku- ja häälteenamuse nõudeid. Kui otsusega kaasneb mõne hoone korteriomanikele täiendav rahaline kohustus, kulu, vastutus või

kasutusvõimaluse piirang, on otsuse vastuvõtmiseks vajalik vastava puudutatud hoone korteriomanike nõusolek ka korduskoosolekul.

10.20. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad ühistu kõik liikmed.

10.21. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

10.22. Üldkoosolekul vastu võetud otsused tuleb kõikidele ühistu liikmetele edastada e-kirja teel hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul koosoleku päevast arvates alates üldkoosoleku toimumise kuupäevast.

10.23. Juhul, kui üldkoosolekul vastuvõetud otsuste alusel esitatakse dokumente mis tahes riiklikule registrile või mille otsuste alusel tehakse registrikandeid, esitatakse vastav avaldus asjaomasele registrile hiljemalt viieteistkümne (15) kalendripäeva jooksul.

11. Järelevalve

11.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori.

11.2. Revidendiks ei või olla ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja.

11.3. Revidendil on õigus kontrollida ühistu vara, arveldusarveid, raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi ja muud abi juhatuselt, mida revident vajab oma ülesannete täitmiseks. Revidendil on õigus viibida juhatuse koosolekutel ja ühistu üldkoosolekutel.

11.4. Järelevalvet täitval isikul on õigus juhatusele teha ettekirjutusi. Kui juhatus ei arvesta järelevalvet teosava isiku ettekirjutusi, võib nimetatud isik algatada üldkoosoleku kokkukutsumise käsitletava probleemi lahendamiseks.

12. Ühistu raamatupidamine

12.1. Juhatus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamistavale.

13. Majandusaasta aruanne

13.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise majandusaasta aruande.

13.2. Juhatus esitab majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

14. Ühistu lõpetamine

14.1. Ühistu lõpetatakse:

14.1.1. Üldkoosoleku otsusega;

14.1.2. Muul seaduses ettenähtud alusel.

14.2. Ühistu tegevuse lõpetamine ja selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.

14.3. Ühistu lõpetamisel jaotatakse vara ühistu liikmete vahel lähtudes nende reaalosade suurusest.